Nüüd on see siis käes. Hakka nutma või hakka vanduma.
Kirjutas üks lapsevanem, kel ilmselgesti keskmisest võimekam võsuke kodus. Koolis (ühes Tallinna nn eliitkoolis) on lapsukesel igav mis igav. Objektiivseid võimekuse näitajaid ka olemas. Lapsevanem tahaks arusaadavalt, et tema last natuke arendataks, aga alustuseks - et mõõdetaks ära see va IQ. Aga...
koolis pole üldse koolipsühholoogi, kes võiks seda muidu ju teha (ma saan ainult loota, et koolipsühholoogi puudumise taga pole mentaliteet, et "meie kooli lastel probleeme kunagi pole, nad ei ole sellised ")
õppenõustamiskeskuses kuuldavasti ei ole vahendeid võimete hindamiseks - kuigi vist just selsinatsel asutusel on oluline roll, et otsustada, kas lapsele peaks mingitmoodi individuaalõpet võimaldama.
Mida mina siis nüüd pean tegema...ilmselt tuleb suunata igati terve lapsuke kliinilise psühholoogi juurde, sealjuures lootes, et tollel on kuidagigi adekvaatne mõõtmisvahend olemas...et see nt ei anna laeefekti juba tegeliku normIQ juures (seda, et see vahend legaalne on, ma vist enam ei loodagi).
Kas ma tahan mõelda, kui palju on sarnaste soovidega lapsevanemaid, sarnaste "muredega" lapsi, kel lihtsalt lastakse igavleda?...lootuses, et igavlemine ei muutu tõsisemateks käitumisprobleemideks.
Mulle jäi segaseks, mis selle IQ mõõtmise kasutegur oleks? Vanemad tahavad teada, ega nende laps tegelikult hoopis liiga rumal ei ole? Sest IQ test annab ju teada, mis tasemel on laps vaimselt võrreldes tema USA või Inglismaa eakaaslastega (sest eestlaste kohta ju statistikat põhimõtteliselt ei ole), aga ei näita kuidagi, milline on tema tase võrreldes tema klassikaaslastega. Eraldiseisvana on IQ ju lihtsalt number, mis vanematele midagi juurde ei anta ja mis lisaks kehtib ainult käesolevas ajahetkes.
VastaKustutaEesti laste IQ on aegade jooksul väga mitu korda ära mõõdetud (tuntuim on Juhan Torki uurimus EW aegadest), just koolilaste oma ja ka suht hiljuti. Tartu Ülikooli psühholoogide poolt. Nii et andmeid on. Häda on aga selles, et ei praktiseerivate psühholoogide käsutuses ei ole eriti legaalseid ja eesti oma normidega vahendeid, et tõesti õigesti mõõta. Aga see on väääääga pikk jutt, mis viib tuju alla.
VastaKustutaAntud juhul võin vaid spekuleerida, miks vanemad mõõtmist tahavad. Ilmselt üks põhjus on see, et nad tahaks koolile tõestada, et nende laps on tõesti ka antud kooli lastest natuke võimekam (ja vajaks ka selles peenes koolis ikkagi eriõpet). Selleks muidugi oleks vaja ka mõõtvahendit, mis oleks piisavalt tundlik, eristamaks niisama keskmisest andekamat last ja ülivõimekat.
Nojah, ehk see koolile mõjuks tõesti argumendina, kuigi normaalsete suhete puhul eeldaks ju, et piisab kasvõi sellest, et lapsel on head hinded ja ta on siiani omandatud ainetes taiplikkust üles näidanud. Kuigi see on vist muidugi veidi naiivne.
VastaKustuta