Improram pühapäeval.Midagi väga lõbusat. Klassikaliselt kaunist koorilaulust (purevad-järavad-sireli-too-mul-õnne...mis tegelikult on väga ilus ju, see sireli laul) oli asi väga kaugel. Millele see lähedal oli...hmm...no vahepeal muidugi oli tunne, et Suur Tõll ei ole kaugel...aga siis vahepeal oli nagu Ligeti ja lõpuosa kosmoseodüsseiast meets fred-jüssi-looduse...aabitsh ...meets...no igasugust veel sinna vahele.
Pühapäeval "Gorgo kingitus". Hea ja huvitav, aga mitte hiilgav. Nii tükk ise kui näitlejad. Saldre oli vast parim.Mulle ikka ei meeldi, kui liiga palju asju otse lavalt ära seletatakse, ja seal oli seletamist palju. Õnneks mõtlemapanevaid teemasid ka, isegi rohkem kui lahti mängiti. Mingites kohtades oleks saanud tugevamat emotsiooni tekitada, koreograafia ja värk oleks võinud olla ka kuidagi...vähemkodukootud. Aga hull polnud.
Irisemise mõttes - nõutuks võttis, kui peategelane räägib väidetavalt Athena-ainelist doktööd kirjutavale piigale Athena sünnilugu ja too kuulab nagu uudist. Ma ei tea, kas gümnaasiumis seda õpitakse, aga olgu siis Druoni raamatu või mingi antiikmütoloogia raamatu tõttu on see olnud kuidagi eriti triviaalne teadmine ju.Võimalik, et miski antiikolümpiamängude aineline lastejutukas on hoopis selles süüdi. No igatahes oli see ammu enne Mait Kõivu vastavaid loenguid bakatudengitele.
Hmhh...muidugi ma oleksin naiivikuna arvanud, et kui tükki on alles napp kuu aega mängitud, siis on saal rahvast paksult täis. Vaevalt pooltäis oli. See on ikka imelik. Tartu ju teatrilinn ja teaduselinn ja tudengitelinn ja...aga ju siis on masu ja teema pole aktuaalne ega puuduta igaüht. Võtsime siis lõpuks sellele kuulsale "Isa" etendusele piletid, ja neid ostes tundus küll, et saal tuleb täis.Tegelikult, publiku koha pealt on koorilaulmisega ilmselt lood veel hullemad. Ausalt, mina ei tahaks koorilaulda. Sedasi, et pead justkui maha suruma mõtet, et kas publiku seas on ainult lauljate sõbrad-sugulased pluss mõni muusikategelane...või on keegi ikka veel.
Kuidagi nukrad on pool-või rohkemtühjad saalid.Kui ise oled seal saalis, siis tekib natuke see tunne, et tahaks vabandada või öelda, et aga meile see ju ikka väga meeldib, vägaväga (ka siis, kui tegelikult vägaväga ei meeldigi).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar