Oleks minu olemine....

Nüüd käib jälle suur arutelu kõrghariduse ümber. Kuidas rahastada, kas rahastada, kes rahastab, miks rahastab. Ma ei tea. Minu meelest peaks enne ühe-või teistpidiste lööklausetega väljatulemist natuke näiteks…mõtlema.
Eriti pani kulmu kergitama Ansipi kild:
«Kui öelda, et kõik peaksid saama tasuta õppida, siis peab tegema lävendi, keda lasta ülikooli ja kellele öelda, et ta ei kõlba, sest hinded on sellised jne. Ma ei arva, et selline lähenemine osutub kõige paremaks.»

Noortepäraselt hüüatades – et nagu mis mõttes? Esiteks on ka praegu lävend ja mitte päris kõiki ei võeta päris igale poole vastu (eriti tänulik olen ma arstiõppe sellise korralduse üle…no et saavad ainult targemad). Teiseks – kas tõesti peaks siis ülikooli kõik vastu võtma, sõltumata (hinnetega või akadeemilise testiga mõõdetud) võimetest? Pingeread on pahad-pahad? Ja seda printsiipi me hakkame nüüd ikka rakendama ka lavakas, ja soololaulus ja maalikunsti erialal, eksole? Et kui ma olen natuke elu jooksul sukasäärde raha kogunud, nüüd on tunne, et luuletust oskan ilmekalt lugeda ja lapsele ümisen kah soolovormis …et ma siis lähen noisse koolidesse ja katsugu nad mind mitte vastu võtta? Ja nagu kombeks, ega ma täie tambiga õppida ju saa, õpin kauem. Vahepeal mind ilmselt visatakse natuke välja, aga siis ma saan - olles tahtejõuline ja sügavalt veendunud, et olen loodud lauljaks-baleriiniks-näitlejaks-kunstikuks - eksternina asju järele proovida teha…ühesõnaga, mind saab kõnealustes õppeasutustes palju näha ja kuulda olema. No nagu teatud Viljandimaa koolipsühholoogi aastaid Tiigi tänaval näha ja kuulda oli.Ja mine sa tea, kui ma kõik õppeasutuste inimesed ikka täiega ära tüütan, siis pannakse mulle kõigis asjades E-d ära (kunstid ju suhteline asi nagunii) ja saan diplomi kätte. Keegi teater või ooper mind tööle võtta ei taha, aga avan oma laulustuudio ja maalistuudio ja olen aktiivne külateatris ja olen tehtud tegelane? Ahjah, vahel kirjutan meedias arvamuslugusid ”Eesti majandus looviinimese vaatepunktist”. Kõik panen paika. Nime alla panen kõik tiitlid ja olen popp ja varsti ka kroonikaseksikas ja arvamusliider. Telekas kogu aeg nagunii. Halleluuja selle peale.

Kas nii? Ei taha. Kuidas tahaks ja võiks:

1) Jah, kõigil võiks olla võimalus hakata end riigi rahaga kõrgharima. Aga ei, kõik ei pea diplomit riigi raha eest kätte saama. Raske peab see (tee püha tõe e teadmise juurde) olema, aga mitte rahalistel põhjustel. Võimalus kõigile, aga võimaluse kasutamine on enda asi. Joogu pool aega ja töötagu teine pool kui tahab, aga hinded olgu korras ja asjad tehtud.
2) Võtame vastu ülikoolidesse PALJU tudengeid, väga palju. RE kohad aga oleks endiselt väga limiteeritud.
3) RE kohtadel õppivatele tudengitele stipendium (mitte toetus! ei salli seda sotsiaalabi sõna). Kui RE kohti on 20, siis 20 tudengit stippi ka saavad
4) Stipendium peaks võimaldama reaalselt ära elada. Mitte luksuses, aga ära elada. 2500-3000 krooni kuus. Saab üüri makstud, saab natuke süüa ja juua. Võiks olla mingi elukalliduse või muu sellisega seotud summa. Kui tudeng tahab rohkem ära elada, saab võtta õppelaenu, käia tööl või küsida vanematelt - pole kellegi teise asi. Tulemus loeb.
5) Esimesel semestril saadaks stipendiumi sisseastumispingerea alusel.
6) Edaspidi tehtaks igal semestril pingerida uuesti – see motiveeriks pingutama ka neid, kes napilt jäid sisse astudes RE kohalt välja. Sama käiks ka magistrandide kohta.
7) Ei, ei tohiks üheski avalik-õiguslikus ülikoolis lasta lõpetada läbinisti E-listel. Keskmine hinne 3,5 vana süsteemi järgi on vähemasti vajalik. Kõigis koolides samamoodi.Arste loodetavasti ei lastagi nii lõdvalt läbi, aga no kes tahab, et tema last õpetaks õpetaja, kes on olnud täielik E-line. Sama vist ka psühholoogiga? või ei? … mnjah.
8) Hindamisel unustatagu ära konkreetse eksamittegeva grupi tulemus. A olgu ikka 96-100% omandamine materjalist ja kõik. Muidu on nii, et tugevamas grupis eksamite tegemine tähendab nõrgemat hinnet, mis muidugi mõjutab ka stipi saamise võimalust jnejne.
9) Ühe järeleksami võimalus peab tudengitel olema, aga selle võiks teha tasuliseks. Mitte midagi tapvat, aga ainepunkti hind küll. Kõigil, ka RE kohalistel. Järeleksamile kulub aega õppejõul ja kellel kõik veel...tuleb mõelda uusi küsimusi, eksamit läbi viia jne.
10) Lubatud võiks olla kaks läbikukkumist, kui kolmas tuleb - eksmat ja kogu lugu.
11) Läbikukkumine peab kajastuma hinnetelehel.
12) Igasugused eksternina (loe: ülikoolile ja õppejõududele ekstra ajakulu tähendavad) toimetamised väegade kalliks teha.
13) Doktoritoetusest peab staazhikas doktorant ka rääkima, eksole :D
Ei tohiks olla toetus vaid palk, koos sotsmaksuga. No kui palk ei saa olla, siis stipp. Peaks olema suurem praegusest, eelmise aasta EV keskmine palk. Igal juhul peaks ülikool hoolt kandma, et seda palka-stippi-toetust sihipäraselt kasutatakse. Aasta peale mis iganes põhjusel eksmati saamist hakataks tagasi nõudma. Aega on ju palju antud – saab olla tervislikult kodus akadeemilisel, saab olla niisama akadeemilisel, lapsepuhata. Summad on märkimisväärsed praegugi – väike summa inimesele äraelamiseks, suur summa riigile - kui keegi saab 4 aastat doktoranditoetust ja ei lõpeta, siis on kahju riigile 288000 krooni. Ma olen päris kindel, et mitumitu miljonit läheb riigil selle nahka. Isegi kui lõpetamiste protsent oleks 50 (unistatakse vist 70-80 % tasemest ja praegu on erialati erinev, aga keskmiselt alla 50), oleks kadu suur.

Kõige olulisem – riik võiks reaalselt kah ülikoolide vahelisi dubleerimist vähendada. Just avalik-õiguslikes. See, kui pannakse mingi eraõiguslik kinni…no las pannakse, siis vaid mure tudengite pärast. Aga kui dubleerimise vähendamise asemel alustab TLÜ juura ja kommunikatsiooni erialadega…ilmselt TÜ võtab schnitti ja avab vastutasuks Lõuna-Eesti tudengituru jaoks vähemalt koreograafia ala (kui Maaülikool ette ei jõua)…no võtkem nüüd mõistus pähe.
Ma tahan ju väga uskuda, et kõigis ülikoolides on oma ametipostidele valitud parimatest parimad õppejõud…ja et kui parimatest parimat ei leita, siis jäetakse valimata (oleks see vaid nii, eks). Ja et doktoritööd on igal pool võrdsel tasemel, mitte nii, et ühes kohas doktorandid peavad tõsist teadust tegema (lisaks veel tasuta loenguid lugema natuke) ja teises avaldavad oma kooli toimetistes või on muidu toredad. Nojah, doktööde osas seda usku kahandas muidugi üks totter kõrgharidusalane üllitis Põhja-Eestist…et siis sellised asjad lähevadki doktoritööna arvesse ja saavadki kaitstud ja meedia ei suuda töö kvaliteedi(puuduse)st aru saada ja teeb sellest juttu mitu nädalat. Charming.
…ja kui need minu uskumised nüüd tõele vastavad, siis võikski kõik need spetsialistid-õppejõud ju edasi töötada ja olla, sest juba üksi tugistruktuuride pealt oleks kindlalt märkimisväärne kokkuhoid saavutatav. See asi ka muidugi, et kuidas ikka haridusrahade efektiivsele kasutamisele kaasa aitab, kui ülikoolid üksteiselt õppejõude üles ostavad, võeh.

Et kuidas dubleemist vähendada…jah, lihtne. Võrrelda võrreldavaid asju. Teadusrahade saamise edukust alustuseks jne. Väga tehtav.

Seda ma ei kirjuta, et õppejõudude palgad peaksid ka olema normaalsed. Normalsemad. Liiga elementaarne asi ja häbilugu. Keskmisele professorile Riigikogu liikme palk jne. Fikseerida seos. Professoriks iga suvaline pasatski siis muidugi ei peaks pääsema ka.
_____________________________________________________________
Eileõhtune Foorumi saade ja tänane Postimees siis jätkavad teemat. Mitte alati pole ma OMustaga maailmavaatelistes asjades nõus, aga seekord küll.
Ja ei, ma ei saa ikka kuidagi aru paljude arutlejate võimetusest aru saada, et kui 66 (või mitu) protsenti tudengitest õpib oma raha eest, siis vabandust, aga - see ei ole riigi probleem. See võib olla vabalt tudengi probleem - miks ta läks õppima, kui võimeid pole? Seega, riik võiks kasutada eelarvelisi vahendeid arukalt ja mitte investeerida inimestesse, kellele õpeta või ära õpeta või paku tipp-tingimusi või nobelistidest õppejõude, ikka pähe midagi ei jää.
Aga tegelikult ma väga ootaks TÜlt ikka seda numbrit, et milline on TÜ lõpetajate keskmiste hinnete jaotuvus, erialati, õppevormide kaupa. Variatiivsust erialade sees tahaks ka. Ai, kui huvitav see saaks olema....ja karm, ma kahtlustan.