Kõrghariduse hetkeseis

Päevaleht siis kirjutas natuke , mis kõrghariduses viltu või hästi on, võrreldes sellega, kuidas plaaniti.Tegelikult on pilt muidugi kirjum. Mõned tsitaadid sellest 2007-2009 aastat käsitlevast kokkuvõttest:

Kõrghariduse rahastamise tase riigieelarves osakaaluna SKP-st on aasta-aastalt suurenenud, jõudes 2009.a. 1.4%-ni (esialgne hinnang), mis on võrreldav OECD maade keskmisega (2006). Kiire kasv on siiski tingitud SKP kiirest vähenemisest ning kõrghariduse valdkonna kulude väiksemast kärpimisest, mitte valdkonna lisarahastamisest.

Kommentaar: kas viimases Foorumi saates mitte ei rääkinud ministrihärra, et rahastamine on paranenud ja paranenud. Selleks ajaks oli kõnealune kokkuvõte juba kirjutatud ja valitsuseski teada...

Võrreldes planeerituga pole suurenenud kõrghariduse baasmaksumus ning lisandumata on amortisatsioonikomponent, investeeringute programmi maht on jäänud oluliselt madalamaks võrreldes kirjeldatud vajadustega ning toetub vaid Euroopa struktuuritoetuste vahenditele ja reeglitele, loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade üliõpilaste stipendiumiprogrammi käivitamiseks puuduvad vahendid, pole rakendunud doktoriõppe mudel, mis oleks tõstnud doktoranditoetuse saajate arvu, ning samuti on jäänud rakendamata sotsiaalse dimensiooni tugevdamine kõrgharidusõppes, sh üliõpilaste õppetoetuste ning -laenusüsteemi kaasajastamine.

...2006/07 ning siis õppis OECD andmetel väliskõrgkoolides 4795 Eestist pärit üliõpilast. Samal õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides 944 välisüliõpilast, mis osundab, et üliõpilaste rändesaldo on ligi 5 kordses miinuses

Kõrgkoolide vahelist koostööd on Haridus- ja Teadusministeerium väärtustanud tõukefondide ressursside jaotamisel (nt. doktorikoolid, kõrgkoolide ja ettevõtete koostöömeede). Lisaks muudeti 2008.a. seadusandlust nii, et oleks võimalik ühisõppekavade loomine ning ühisdiplomite väljastamine ning muudeti ka riikliku koolitustellimuse lepingu põhimõtteid, mille rakendamine toob kõrgkoolidele kaasa kohustuse täpsema aruandluse õppeasutuse tegevuseesmärke tervikuna silmas pidades, mitte kitsalt riikliku koolitustellimusega seoses. Sisuline arutelu õppeasutuste vahelise tööjaotuse üle pole siiski alanud.

Kõrgharidusstrateegias nimetatud eesmärgi – kujundada Eesti kõrghariduse otstarbekas struktuur, kus õppeasutuste vahel on selgem tööjaotus – suunas pole olulist edasiminekut vaadeldaval perioodil toimunud....majanduskasvu perioodil puudunud sisuline surve suurte avalik-õiguslikele ülikoolidele tegevusvaldkondade fokusseerimiseks, sest üliõpilaste arv on olnud jätkuvalt kasvutrendis. Sisuliselt on õppekavade arvu vähendamise otsused lükatud edasi tulevikku, kui kõrgkooliealiseks saavate noorte arv prognoositavalt kukub igal aastal 5-7%.

Kommentaar: Aga kes pidi survet avaldama, kui mitte HTM? Kust seda oodati? Kas tõesti ei osatud eeldada, et loomulikult iga kõrgkool jätkab oma suunadel õpet (loe:saab riigi-ja eraraha) nii kaua kui vähegi võimalik? Pähh.

2010.a kutsuti kokku töörühm, mille ülesandeks on töötada välja kontseptsioon doktorantide üliõpilase staatusest üleviimiseks töövõtjaks. Lähtudes sellest, et valdava osa doktoriõpingute ajast tegeleb doktorant teadustööga on asjakohane võimaldada talle ka töösuhtega kaasnevaid sotsiaalseid garantiisid ning norme. TAKSi muudatusega on astutud esimene samm doktorantidele töövõtja staatuse andmise poole, tagades neile ligipääsu nooremteaduri ametikohale. Teadus- ja Arendustegevuse korralduse seaduse eelnõus nähaksegi ette doktorandi staatuse muutus õpilasest töövõtjaks sätestades õiguse töötada nooremteadurina esimese aasta doktorantidele, kes õpivad riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal ja edasijõudnud doktorantidele, kes õpivad doktoriõppes riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal ja on läbinud ülikoolipoolse atesteerimise ning ühtlasi ka nende töölevõtmise tingimused. Sätet kohaldatakse alates 01.01.2012 doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorantidele.

Kommentaar: See on muidugi ilus. Lõpuks ometi, eks. Noored, kes sel järgmisel aastal plaanivad doktorantuuri astuda, peaksid väga mõtlema, et ehk sisustavad ühe aasta kuidagi teisiti ja astuvad nõks hiljem.

Aga üldiselt tasuks kõigil kõrgharidusõpradel seda kokkuvõtet lugeda küll.